Tuesday, March 11, 2014

kui kõneleksin inglitega, kui suvel kõnelesin

Ja kui sa jooksed, siis teed sa seda nii nagu homset päeva ei oleks. Üks sõõm õhku teise järel on joovastavam heroiinist ning välja hingates tunned end rohkem elus kui sisse hingates oled eal tundnud. Ei ole linna, ei ole tühja kõhtu, ei ole puudust, ei ole vajadust. Mitte midagi ei ole peale õndsa tühjuse su sees ja sinu ümber. Sa jooksed paljajalu. Tulikuum maantee on kõige ilusam ja parem valu, mida sa oma jalgadele iial võimaldanud oled. Jooksed ja hingad. Sa jooksed ja hingad. Hingad ja jooksed. Hinga nüüd. Hinga sügavalt. Veel ühe korra. Sa hingad ja jooksed. Oled viimaks valmis vabanema. Viimaks oled valmis lahti ütlema kõigest, millel pole tähtsust, millel pole seda kunagi olnudki. Sa mõistad, et nii tihti lihtsalt omistasid mõnele tähtsuse. Sa oled vaba. Sa hingad. Sa oled imeline!

No comments:

Post a Comment