Oleks minu võimuses, siis võtaksin ära su valu ja mure. Selle igavikuhõngulise koorma eilse pärast, mis kaigub sinu pearuumis tänase valguses ja homse suhtes. Saaksin, siis süstiksin sulle veeni küsimuse, et milleks. Mille pärast? Ei ole tarvis! Asjad eksisteerivad ilma muretagi. Eksisteerin minagi ja mitte selle tõttu, et sina muretsed. Milleks vaevata hinge?

Ma tahaksin panna su hinge laulma ja südame tantsima. Tegelikult sooviksin, et sa ise seda iseendale teeksid.