üksainus rada, tuhat tilka hingesula
polüfooniline mitut moodi tee
sopane ja higine, ent aus ja olemas
igatsus iialgi kaduda ei täi

eilne oli, homset kunagi ei tule
igal pool vaid täna terendab
üks tänu, mitte meeleheide
olemise suunas naeratan

olemata olla ometi ei suuda
olemine olemiseks oluline on
olemine ometigi olemist ei muuda
rakseks kanda, ainult mõte võib

ja hetk mil vaikib mitmikkõla
meele valdab vaikus

igitunded sulavad ühte
olla on olematagi kerge

ma võiksin olla klaasist
ja minna kergelt katki
ja vahel sõrmejälgi enesel kanda
ja musisuude värvilisi jäänukeid
ja peale pesu poleerimist vajada
ja siis jälle ilusti särada
ja kanda endas veini
ja mõnikord mahla
ja mõnel karmimal korral Danielsit
ja mõnel hommikul veidi piima
ja regulaarsemalt vett
ja mõnikord õlu
ja üldiselt tuua õnne kui lähen katki
ja üldiselt sattuda siis kuskile kasti
ja vahel kedagi enne sinna jõudmist ära lõhkuda
ja olla läbi paistev, ent mitte nähtamatu
ja vahel olla värviline
ja vahel olla külm
ja vahel soe
ja põhimõtteliselt selline, et ei ole sooja ega külma, mis mu sees on
ja olla asendatav, mitte parandatav
ja olla kingitus ja vahel õnnetus
ja enamasti lihtsalt olla, rahulikult
nähtaval ja ometi nähtamatuna
õrn ja teatud vormis ohtlik
ja kuuluda alati kellelegi
ja jääda lõpuks üksi
ma võiksin olla klaasist
samas võiksid teised ka
ja vahest kõik ongi natuke klaasist
ja natuke puust ka, aga puust ei ole mõtet enam rääkida

mäletad kui pikk oli hommik
kus päike võõpas taeva valgeks

kui tulevikumuusika ei mänginud
ja vasturääkivuste kiuste oli hingel hää

vanahärra Võrratu tuleb ikka sama mannetult

Oleks minu võimuses, siis võtaksin ära su valu ja mure. Selle igavikuhõngulise koorma eilse pärast, mis kaigub sinu pearuumis tänase valguses ja homse suhtes. Saaksin, siis süstiksin sulle veeni küsimuse, et milleks. Mille pärast? Ei ole tarvis! Asjad eksisteerivad ilma muretagi. Eksisteerin minagi ja mitte selle tõttu, et sina muretsed. Milleks vaevata hinge?

Ma tahaksin panna su hinge laulma ja südame tantsima. Tegelikult sooviksin, et sa ise seda iseendale teeksid.

teised võimalused

veidi kauem täna igal nurgal viivitan
veidi hiljem täna jõuan pärale
jõuan taevariiki

veidi kauem täna ootan selleks, et su
näeksin enne ära
kui jõuan pärale
jõuan taevariiki

olen röövliplika
aega varastan

sa ei pruugi näha mind homme
ja ka mitte täna
vahest siiski märkad, kuidas tõusen
pilvepiirini ja veidi kauem viivitan
lehvitan siis õrnalt, sulle armsalt naeratan
viimaks pööran ära
jõuan taevariiki